Tänapäeval on saadaval tohutult palju erinevaid nahahooldustooteid, mille seast endale sobiva valimine võib osutuda päris keeruliseks ja seda eelkõige sellepärast, et toodetel olevad sildid on eksitavad ja loovad tarbijas petliku ettekujutuse toote koostise osas. Näiteks ei pruugi olla tooted, mis on sildistatud sõnaga “lood
uslik”, mitte eriti nahasõbralikud ega ka mitte looduslikud. Sõna “looduslik” kasutatakse toodetel juba ka siis, kui tootesse on lisatud midagi looduslikku. Kui nüüd võtta arvesse fakt, et kõikide kreemide, pesuvahendite ja teiste toodete peamine koostisosa on alati vesi, mis on ikka ja alati looduslik, ning kui sinna lisada veel mõni tilk taimset õli, siis nagu polekski palju muud vaja, et sildile suurelt “looduslik” kirjutada. Sellest teadmisest tulenevalt on soovitav alati suurtesse siltidesse toote peal suhtuda spektiliselt ja uurida kriitilise pilguga mitte toote etiketi esimest poolt vaid just seda tagumist, kus on kirjas koostisosade loetelu ehk Indredients ning uurida, ega toode ei sisalda nahale ebavajalikke või kahjulikke ained, sest nahk on meie suurim organ ja sellepärast on päris oluline teada, millega see igapäevaselt kokku puutub. Ka teadlased on kindlaks teinud, et umbes 80% vähihaigustest on põhjustatud erinevatest kemikaalidest. Järgnevas postituses toome välja levinud koostisosad, mida meie oma toodetes väldime, miks me seda teeme ja põhjused, miks ei taha ka sina neid koostisosi oma kasutatavatest toodetest leida:
1.SULFAADID
Võivad olla koostisosade loetelus (Ingredients) nimetatud kui: Sodium lauryl sulfate (SLS) , Sodium laureth sulphate (SLES), Naatrium Laureth Sulfate, Ammonium Laureth Sulfate (ALES).
Enamasti toodetakse sulfaate naftast, tervisele ohutumad sulfaadid saadakse kookospähki ja teistest taimsetest õlidest, kuid tavaliselt on taimne päritolu ka pakendil märgitud. Sulfaate leidub šampoonides, pesuainetes, dušigeelides, seepides, laste hambapastades jne. Sulfaate on kasutatud algselt autode, erinevate masinate ja põrandate pesuks, nüüd on kasutuses inimeste nahahooldusvahendites. See aine on väga tõhus rasvade eemaldaja ja tekitab vahutamistunnet, mis tekitab tarbijal tunde, et ta saab “puhtaks”. Probleem on aga selles, et ta peseb nahalt maha lisaks rasvadele ka kaitsekihi, mille tagajärjel jääb nahk ilma kaitsva mikrofloorata. Kui SLS-i on toote koostises juba 0,5%, siis on see nahka ärritav. Šampoonides on SLS-sse peseva ainena enamasti 30-40% ehk kui see aine on kolme esimese koostisosa hulgas. Kui sa nüüd mõtled, et 
“aga ma pesen ju selle maha”, siis tegelikult võib see imenduda ka organismi, näiteks on seda leitud peaajust. SLS-i sisaldava šampooni kasutamisel on vaid aja küsimus, mil see väljendub peanaha kuivuses või just liigses rasvasuses, kõõmas, vajaduses liiga tihti juukseid pesta, lisaks võivad juuksed hakata ka lihtsalt välja langema. Sulfaadid on ka seedesüsteemi ärritava toimega, need võivad ärritada silmi, põhjustada allergiaid ja nahalöövet. Otsi välja kõik oma vahutav kosmeetika ja loe, kas need sisaldavad eespool nimetatud aineid ja vaheta need võimalusel leebemaid sulfaate sisaldavate toodete vastu välja.
2.PARABEENID
Võivad olla koostisosade loetelus (Ingredients) nimetatud kui: methylparaben, isobutylparaben, propylparaben, butylparaben, ethylparaben ja teised parabeenid.
Parabeenid sisalduvad väga paljudes toodetes ja neid on kasutatud kosmeetikatööstuses üle 70 aasta. Nad on kasutusel säilitusainetena, pikendavad toote eluiga ning nad takistavad teie lemmiktoodetes seente, bakteri
te ja mikroobide kasvamist, eriti soojades ja niisketes (vannitoa) tingimustes. Parabeenid sisalduvad 75-90% nahahooldustoodetes, isegi beebitooted ja mõned nn. “naturaalsed” tooted sisaldavad parabeene. Kuid miks siis parabeene nii väga halvustatakse ja vältida püütakse? Esiteks sellepärast, et parabeenid on antimikroobsed kemikaalid ja need võivad põhjustada allergiaid ja nahaärritust; uuringud on leidnud, et parabeenid soodustavad vähi teket, neil on hormonaalset tasakaalu häiriv mõju, sest organismi jõudmisel peab keha parabeene hormoonideks (peamiselt naissuguhormooniks), mille rohkus mõjutab meeste libiidot ja viljatust. PS! Vaata üle ka oma abikaasa kosmeetikakott ja vaata, millised tooted oleks mõistlik välja vahetada. Sama palju kui on parabeenide kahjulikkust kinnitavaid uuringuid, on ka nende ohutust tõendavaid uuringuid, mis kinnitavad, et parabeenid, eriti väikeses koguses, ei oma tervisele märkimisväärset riski. Kui aga arvestada, kui palju keskmine inimene kasutab päevas kemikaale sisaldada võivaid vahendeid (seep, vedelseep, shampoon, hambapasta, nõudepesuvahend, näokreem, kätekreem, kehakreem, duššigeel, meigivahendid, meigieemaldusvahend, näovesi jne), siis igapäevane kemikaalide hulk ja potentsiaalne kokkupuude kahjulike ainetega on päris märkimisväärne ja kindlasti mitte eriti nahasõbralik. Lisaks kõigele teevad parabeenid palju pahandust ka looduses, kuhu need paratamatult lõpuks satuvad, kuid sellest võiks juba eraldi artikli kirjutada.
On ringkondi, kes väidavad, et parabeenid on siiski ohutud ja pigem on oluline, et toode ei läheks halvaks. Nõus, et toote mikrobioloogia ei tohi ohustada kasutaja tervist, aga täna on meil nii palju teisi võimalusi tooteid edukalt säilitada, et vajalikkuse argument ei tohiks enam olla juba ammu parabeenide kasutamisel vabanduseks.
3. MINERAALÕLID EHK NAFTAKEEMIA
Võivad olla koostisosade loetelus (Ingredients) nimetatud kui: Mineral Oil, Petrolatum, Petroleum, Paraffin, Paraffinum Liquidum, Petroleum Jelly; eesti keeles: mineraalõli, petrolaatum, parafin, vaseliin.
Naftakeemia ehk mineraalõlid on saadud toornaftast, mida saadakse petrooleumist bensiini valmistamisel. Need ained tekitavad nahale kileja kihi, mis ei lase nahal hingata, mis ummistab poore ja häirib naha loomulikku võimet toksiine eemaldada. Sisuliselt kasutavad mineraalõlid naha sügavamates kihtides olevat niiskust imades selle nahapinnale ja kuivatades sind sel moel seestpoolt. Mineraalõlid aeglustavad drastiliselt nahas D-vitamiini tootmisprotsessi, selle pikaajalisel kasutamisel kogunevad toksiinid ja bakterid naha sisse, mille tagajärjel tekivad komedoonid ja vistrikud ning nahk muutub elutuks. Näiteks, kui võtame käsivarre paljaks ja pane
me kilekoti ümber käe, siis läheb nahk kile all peagi higiseks. Täpselt sama juhtub ka siis kui kanname nahale mineraalõli sisaldavat kreemi või muud toodet. Seetõttu ei tohiks kuiva või tundliku naha hooldamiseks valida kreeme, mille peamiseks koostisosaks on mineraalõlid, tegelikult ei soovita me üldse mineraalõli sisaldavaid tooteid kasutada, sest selle kasutegur nahale on nullilähedane. Lisaks põhjustavad mineraalõlid naha enneaegset vananemist, muudavad selle kuivaks ja lõhenenuks. Ilmselt on mineraalõlide kasutamisega seotud nii dermatiit, psoriaas kui teised keerulised nahaprobleemid. NB: Suurem osa odavaid kosmeetikatooteid sisaldab mineraalõlisid, sest see on odav alternatiiv taimsetele õlidele. Otsi oma tooted välja ja uuri, kas need sisaldavad mineraalõli ja vaheta need kiiruga välja! Parem kallimad ja kvaliteetsemad tooted, kui odavad mineraalõli baasil valmistatud tooted, mis põhjustavad nahaprobleeme ja panevad sind hiljem kulutama suure hulga raha nendest lahtisaamisele.
4. SÜNTEETILISED LÕHNAAINED
Võivad olla koostisosade loetelus (Ingredients) nimetatud kui: parfume, parfum, fragrance.
Sünteetilised lõhnaained sisaldavad tihti ftalaate ja sünteetilisi kemikaale, mida kasutatakse lõhna stabilisaatorina ja plastiku painduvuse suurendamiseks. Lõhnaained on kõige enam allergiaid tekitavad koostisosad kosmeetikatoodetes, need võivad põhjustavad nahaärritust, sügelust, peavalu, – pööritust, hingamisraskusi, lööbeid, oksendamist, hüperaktiivsust, tundlikust, pigmendilaike ning võivad tekitada vähki. Samuti võivad sünteetilised lõhnaained mõjutada kesknärvisüsteemi, häirida ainevahetust, hormoonide tööd, kilpnäärme tegevust, põhjustada depressiooni, hüperaktiivsust ja ärrituvust. Soovitame vältida tooteid, mis sisaldavad sünteetilisi lõhnaaineid! HOIA soovitab valida sellised tooted, kus kasutatakse lõhnaainetega eeterlikke õlisid, sest need on 100% looduslikud ning neid ekstraheeritakse taimedest. (Kõik HOIA tooted sisaldavad lõhnaainetena eranditult eeterlikke õlisid).
Kosmeetikatööstus kasutab eespool toodud ühendeid tihti sellepärast, et need on odavad! Arvestades aga seda, kui palju tänapäeval keskmine inimene puutub igapäevaselt kokku erinevate kemikaale sisaldavate vahenditega (seebid, pesugeelid, nõudepesuvahend, duššigeel, shampoon, palsam, juuksemask, näomask, meigieemaldi, näovesi, näopesugeel, näokoo
rija, kehakoorija, hambapasta, kätekreem, näokreem, kehakreem, käte desifitseerija jne), siis päeva peale võib meie suurima organi, naha, kokkupuude kemikaalidega olla päris märkimisväärne ja organismi võib erinevate toodete kasutamisel koguneda päris suur hulk kahjulikke aineid. Sellest tulenevalt on mõistlik nende kogus igapäevaselt kasutatavates toodetes viia miinimumini.
HOIA tooted on 100% naturaalsed ja ei sisalda mitte ühtegi artiklis nimetatud ainet, samuti ei sisalda HOIA tooted ka teisi nahale ebavajalikke ja kahjulikke aineid, mida artiklis toodud pole.
Soovid tutvuda HOIA tootevalikuga?
SISENE HOIA EPOOD-i SIIT